Üldine tempo on Tallinnas kiirem ja tuul külmem. Septembris elasime kuu aega Telliskivi tänaval ja nüüdseks oleme kenasti pikemaks ajaks sisse kolinud Gonsiori tänavale. Väga veider on linnas elada, kõik võib ju käe-jala juures olla, kuid kooli sõidan ikka pool tundi(kahjuks mitte autoga, nagu vanasti). 

      Tavaliselt sõidan nädala lõpus koju ja seal meeldib mulle alati enda koertega võimalikult palju jalutamas käia. Paar nädalat tagasi aga juhtus nii, et jalutasin neljajalgsete sõpradega sibulasaartele. Alguses läks kõik hästi, lasin nad isegi rihma otsast lahti jooksma. Neile, kes ei tea, siis mul on kodus Saksa lambakoer Morgan ja väike krants Meinhard. Esimesel on üle 8 aasta vanust ja Mennul läheb teine eluaasta.  Muri on alati kuri koer olnud, selle ma ilmselt olingi unustanud. Igatahes, heina sees suutsin ma KOGEMATA suurema koera käpale astuda ja ta tuli mulle automaatselt kallale. Õnn, et mul paksud riided seljas olid. Tagi hammustas ta natuke katki ja puus sai ka kannatada. Astusin muidugi võimalikult ruttu eemale ja peale seda muutus ta uuesti rahulikuks. Oligi nagu meeldetuletuseks, et ükskõik kui palju ma seda koera armastan, ta ei muutu kunagi ja temaga peab ettevaatlik olema.