mu ra kad

2:11 PM


Rabades-soodes (leebemal juhul metsades) kolamisest tüdinemine ei ole võimalik. Vähemalt minu puhul mitte.

((Aga enne! Tahan kirjutada, et mul on kohutavalt kiire olnud viimasel ajal. Ühest linnast teise pendeldamine ja sisseastumised ja valikud ja ülikoolid ja õppimine ja pähe õppimine ja kirjutamine ja mõtlemine ja bussisõidud, mis panevad põlved valutama ei ole andnud siiani võimalust korraks maha istuda ja puhata, alati peab mõtlema homsele, sest siis on jälle vaja kuhugile minna või midagi teha. Teatud sündmused on muidugi olnud lõbusad aga ametlikumad asjalood ripuvad ähvardavalt pea kohal. Samas, see ongi elu ja kõik on hästi, kuid ma tahan ausalt, et käesolev pingeline periood üheskoos teadmatusega tuleviku ees juba otsa lõppeks. Loodan, et tehtud töö kannab vilja!))



       Üks ema tuttav teab väga häid kohti, kus kasvab murakaid nii, et maa on kuldne. Võtsime Meinhardi, istusime autosse, tegime peatuse kohalikus Konsumis, et toidu- ja joogivarusid täiendada ning sõitsime Antslasse, et mõõta seda nn. maa kuldsust. Alati, kui satun suuremast linnast väiksemasse tekib sürreaalne tunne, et pisikesed linnad on koduse Tartu kõrval vaid killud. Seevastu kaovad taolised mõtted ruttu, kui meenuvad kõik suurlinnad, kuhu sattunud olen (kasvõi Tallinn)..
      Tuttavad leidsime kohalikust söögikohast, neil oli samuti pisikest kasvu koer kaasas, kes oli õnneks emane. Tähendab, et läbisaamine oli garanteeritud. Väikelinnast veel väiksemasse alevikku, Kobelasse, kestis sõit umbes 15 minutit. Sõitsime mööda rohtunud teed, kus oksad kriipisid autot, jõudes välja lagendikule (parkimisalale). Ma ei olnud kummikutega arvestanud ja eriti ei hoolinud ka, sest varemgi on juhtunud, et satun rappa plätudega ja ainus probleem on olnud kosutava jalavann.
      Selleks, et õigesse kohta jõuda, pidi kõndima. Ilm oli ilus, +30C, turbaväljadel jäid jalanõud viljakasse mulda kinni. Peagi voolas jalge ees oja, millest üle hüpanuna võis hakata murakaid otsima. Kujutage ette, ma tahtsin alguses küpseid murakaid korjata! Vanemad ja targemad kaaslased laitsid idee kohe maha ja käskisid korjata tooreid, sest need küpsevad korvis edasi.














Soovitan lisaks vaadata Paula blogisse, käisime kunagi koos rabas pildistamas.

You Might Also Like

2 comments

  1. Oeh, ikka megalt tahaks uuesti sinuga pildistama minna :)

    ReplyDelete